Väridemiävtuh
Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi uánihisáigásij láigučuosâttuvâi väridemiävtuh
Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi (maŋeláá Luándupalvâlusah) uánihisáigásij láigučuosâttuvâi väridemiävtuh (maŋeláá Väridemiävtuh) šaddeh vuáimán 24.3.2026 já láá vyeimist tuáistáážân. Toh sajanpiejih 5.5.2025 rääjist vyeimist lamaš Väridemiävtuid.
1. Heiviittem
Väridemiävtuh heiviittuvvojeh äššigâs já Luándupalvâlusâi koskâsii sopâmuškoskâvuotân uánihisáigásij láigučuosâttuvâi väärridmist já kevttimist. Uánihisáigásiih láigučuosâttuvah láá väridemtuveh, láigutuveh, láigulavŋekuáđih, láigukuáđih, láiguláávuh, säävnih, väridemnáál telttaastâllâmsajeh, väridemnáál peivituveh, leirâkuávluh já väridemmälistemkáttuseh.
Láigučuosâttuv puáhtá väridiđ Eräluvat.fi-viermipalvâlusâst tâi Luándupalvâlusâi äššigâspalvâlus (maŋeláá äššigâspalvâlus) peht. Täin Väridemiävtuin tiilám, moos hámášuvá tiilámnummeer, uáivild väridem. Väridem kiäččoo ohtân väärridmin, veikkâ tot čoggâšuuččij-uv maaŋgâ sierâ láigučuosâttâhân já kuhheeb äigipajan tohhum väärridmist. Väridemiävtuh šaddeh vuáimán, ko väridem lii nanodum já äššigâs lii finnim tiilámnanodâs. Väridem puáhtá mäksiđ mäksimliŋkkáin tâi rekigáin.
Luándupalvâlusah väärrid vuoigâdvuođâ peividiđ já mutteđ täid Väridemiävtuid. Luándupalvâlusâi já äššigâs koskâsii sopâmuškoskâvuotân heiviittuvvoo ain kuás-uv vyeimist orroo Väridemiävtuh. Luándupalvâlusah almoot äššigâsân ájáttâlhánnáá peividum tâi nubástuttum Väridemiävtuin.
Jis Väridemiävtuh peividuvvojeh tâi muttojeh tast maŋa, ko äššigâs lii väridâm čuosâttuv, Luándupalvâlusah almoot nubástusâin äššigâsân šleđgâpostáin. Äššigâsâst lii almottem rääjist luhâmáin 14 pirrâmpeivid äigi mávsuttáá keessiđ väridem maasâd, jis sun ij tuhhit uđđâ iävtuid.
2. Tuhhiittem
Väärridmáin äššigâs naanood, et sun lii uápásmum taid Väridemiävttoid já tuhhit taid. Äššigâs tuhhit täi Väridemiävtui lasseen Eräluvat.fi-viermipalvâlus haahâm já maasâdkeessimiävtui saje A. Almoliih iävtuh.
Almoliih iävtuh kyeskih čuávuváid aššijd: tiilám já iävtui tuhhiittem, tiilám mäksim, olgospeerrâmkiälbulâšvuotâ, viermipalvâlus toimâmân lohtâseijee raijiittâsah, máávsusirdee tiäđuh sehe persovntiäđui registeristem, kieđâvuššâm já luovâttem.
Värideijee äššigâs kalga leđe olesahasâš.
3. Väridem nubástuttem tâi maasâdkeessim
Väridem nubástuttem já maasâdkeessim lii máhđulâš täi iävtui miäldásávt.
Nubástusâid já maasâdkesimijd kalga almottiđ äššigâspalvâlusân kirjálávt. Kiäččoo, et nubástus tâi maasâdkeessim lii puáttám talle, ko tot lii luuhâmnáál äššigâspalvâlus áávusorroomääigi tiätuvuáháduvâst toin naalijn, et viestâ puáhtá kieđâvuššâđ. Jis tiätu lii puáttám áávusorroomääigi maŋa, te kiäččoo, et nubástus tâi maasâdkeessim lii puáttám čuávuváá áávusorroompeeivi.
Äššigâspalvâlus ohtâvuotâtiäđuh kávnojeh Väridemiävtui loopâst.
3.1 Väridem nubástutmeh
3.1.1 Mävsihánnáá väridem nubástuttem
Mävsihánnáá väridem puáhtá nubástuttiđ majemustáá mäksim meripeeivi. Nubástusâst piärroo 15 euro kieđâvuššâmkolo. Nubástus kalga porgâđ äššigâspalvâlus peht.
3.1.2 Maksum väridem nubástuttem
Maksum väridem ij pyevti nubástuttiđ ige sirdeđ. Keejâ saje 3.2.2 maksum väridem maasâdkeessim.
3.2 Väridem maassâdkesimeh
3.2.1 Mävsihánnáá väridem maasâdkeessim
Čáládâttâm äššigâs puáhtá maasâdkeessiđ väridem Eräluvat.fi-viermipalvâlusâst mávsuttáá.
Rekigáin já mäksimliiŋkâ peht mäksimnáál väridem puáhtá keessiđ maasâd majemustáá máávsu meripeeivi äššigâspalvâlus peht mávsuttáá.
Huámmáš, et reekkig mävsihánnáá kyeđđim ij keesi väridem maasâd. Jis reekkig ij lah mäksimmuštootmist huolâthánnáá maksum, te reekkig sirdoo peerrâmtoimâttâhân peerrâm várás.
Mäksimliŋkkâväridem kiässás automatlávt maasâd lasekoloittáá, jis tot ij maksuu meripeeivi räi.
3.2.2 Maksum väridem maasâdkeessim
Äššigâs puáhtá keessiđ maksum väridem maasâd lasekoloittáá majemustáá 14 pirrâmpeivid ovdil väridem älgim väldimáin ohtâvuođâ äššigâspalvâlusân, jeđe ruuđah macâttuvvojeh. Väridem maasâdkesimijn ucemus macâttemnáál ruttâsumme lii 30 eurod.
Jis äššigâs kiäsá maksum väridem maasâd vuálá 14 pirrâmpeivid ovdil väridem älgim, te äššigâs čođâldittem máksu macâttuvvoo tuše, jis maasâdkeessim tábáhtuvá äššigâs tâi suu aldaaš ulmuu kivkked šaddee puácuvuođâ, täpitorme tâi jäämmim tiet. Šoŋŋâtileh iä addel vuoigâdvuođâ máávsu maaccâtmân. Puácuvuođâ já täpitorme tábáhtusâst kalga toimâttiđ tuáhtártuođâštus 14 pirrâmpeeivi ääigist maasâdkesimist äššigâspalvâlus almottem ravvui miäldásávt čiehhum viestân. Väridem maasâdkesimijn ucemus macâttemnáál ruttâsumme lii 30 eurod.
Jis ovdeláá mainâšum suujâi keežild tábáhtuvvee maasâdkeessim tahhoo väridem vyeimistorroomääigi älgim maŋa, te väridemmáksu ij macâttuu.
4. Luándupalvâlusâi vuoigâdvuotâ keessiđ väridem maasâd
Jis koččâmušâst lii Luándupalvâlusâin sorjomettumis vyeittimettumis eestâ, te Luándupalvâlusah puáhtá keessiđ väridem maasâd. Talle äššigâs finnee maksum väridemmáávsu maasâd ollásávt. Äššigâsân iä sajanmaksuu eres koloh, moh láá máhđulávt šoddâm maasâdkessum väridem tiet.
Luándupalvâlusah tollit vuoigâdvuođâ keessiđ äššigâs väridem maasâd, jis äššigâs ij lah oovdeb väärridmijn nuávdittâm láigučuosâttuvâin adelum ravvuid tâi lii rikkom láigučuosâttuvâi kevttimân kyeskee sopâmuš. Talle äššigâs finnee maksum väridemmáávsu maasâd ollásávt.
5. Čovduuh
Väridem mäksim maŋa äššigâs finnee šleđgâpoostân uđđâ tiilámnanodâs, mast táárbu mield láá čuosâttuv čovduid lohtâseijee ravvuuh. Äššigâs kalga nuávdittiđ tiilámnanodâs ohtâvuođâst adelum čoovdâloová já čovduu kevttimravvuid.
Čovduid lohtâseijee ravvui kuárridmist tâi nuávdithánnáá kyeđimist piärrojeh olášum koloh, kuittâg ucemustáá 150 eurod. Kuárridmin kiäččoo ovdâmerkkân čovduu fáárun väldim, čoovdâloová rikkom tâi čoovdâloová koodi muttem.
6. Orroom láigučuosâttuvâst
Äššigâs kalga tärhistiđ láigučuosâttuv oornig tállân ko puátá sajan já almottiđ máhđulijd vááijuvvuođâid tâi vááduid ájáttâlhánnáá äššigâspalvâlusân. Äššigâspalvâlus ohtâvuotâtiäđuh kávnojeh Väridemiävtui loopâst.
Äššigâsâst lii láigučuosâttuvâst orroomääigi kevttimvuoigâdvuotâ väridum láigučuosâttuv piergâsáid sehe väridem miäldásijd máhđulijd seŋgâsoojijd tâi kevttimvuoigâdvuotâ eres soojijd, maid lii väridâm. Äššigâsâst kalga leđe fáárust tiilámnanodâs, moin sun puáhtá čäittiđ, et saje lii väridum já máksu čođâldittum. Äššigâs kalga rahttâttâđ čäittiđ tiilámnanodâs Meccihaldâttâs pargoviehân tâi kocceemvirgeomâháid.
Tuuvijn kalga väldiđ tuve eres kevtteid huámášumán já tähidiđ puohháid uáđđimráávhu tijme 23–06. Äššigâs västid jieijâs peeleest láigučuosâttuv já šiljopirrâs čurgâdvuođâst. Láigučuosâttuvâin iä táválávt lah huolâttemjođoh väärridmij kooskâst. Äššigâs lii kenigâs pyehtiđ pasâttâsâidis meddâl láigučuosâttuvâst. Tubbáák puáldim já eres uáivádâsâi hemâdeijee kevttim láigučuosâttuvâin lii iävtuittáá kieldum. Jiellâhellein láá láigučuosâttâhkuáhtásiih njuolgâdusah. Jis láigučuosâttâh kuáđđoo epičurgâ oornigân, te Luándupalvâlusâin lii vuoigâdvuotâ olášuttiđ čuosâttuv čurgim äššigâs luodâi maŋa já rekigistiđ äššigâsâst paijeelmiärálii čurgiimist šoddâm koloid.
Laiguuttempirrâmpeivi lii váldunjuolgâduslávt tijme 14.00–12.00. Mainnii čuosâttuvâin sáttá leđe spiehâsteijee láiguäigipaje, já tot almottuvvoo ain čuosâttâhkuáhtásávt.
7. Äššigâs ovdâsvástádâs vahâgist
Äššigâs lii kenigâs almottiđ ájáttâlhánnáá äššigâspalvâlusân vahâgijn, maid sun toovvât jieijâs kevttim čuosâttâhân, ton pođoi kálvoid tâi šiljopirrâsân. Äššigâs lii kenigâs sajanmäksiđ Luándupalvâlussáid jieijâs tovâttem vahâgijd.
8. Eres huámášumeh
Viermisiijđoin lii almottum jieškođe-uv láigučuosâttuv enâmusolmoošmeeri ađai seŋgâsoojij miäldásâš ijjâdemkapasitet, mon ij uážu rastaldittiđ.
Meccihaldâttâs ij lah kenigâs sajanmäksiđ luándutiilijn, tego tiivrijn já säpligijn tâi vyerdimettumis šoŋŋânubástusâin äššigâsân máhđulávt šaddee hááitu tâi vaahâg.
Äššigâsân avžuuttuvvoo mätkitáhádâs máhđulij spiehâstâhtiilij já -tábáhtusâi várás.
9. Sierâuáivileh já toi čuávdim
Viggâmuššân lii čuávdiđ sopâmušân kyeskee sierâuáivilijd uásipeelij koskâsij ráđádâlmijguin. Jis äššigâs já Meccihaldâttâs iävá peesâ ohtsâšibárdâsân, te äššigâs puáhtá leđe ohtâvuođâst kulâtteijeeravviimân (kkv.fi, suomâkielân). Äššigâs puáhtá táátu mield tuálvuđ ääši kulâtteijeerijdolävdikode kieđâvuššâmnáál. Majemuu muddoost sopâmušân lohtâseijee sierâuáivileh čuávdojeh Itä-Uusimaa keerrivrievtist.
10. Äššigâspalvâlem ohtâvuotâtiäđuh
Luándupalvâlusâi äššigâspalvâlem palvâl argân vuossaargâst vástuppiäiván tme 9.00–15.00. Spiehâsteijee áávusorroomääigih kávnojeh čujottâsâst eraluvat.fi/smn/ohtavuotatiaduh.
- Ohtâvuođâväldimluámáttâh: luontoon.fi/smn/macattas
- Puhelinnummeer: +358 20 639 6000. Suáitu hadde 0,00€/min + pvm/mpm.
- Postâčujottâs: Meccihaldâttâs, Äššigâsmacâttâs, PL 80, 00521 Helsinki.