Njuškii siskáldâsân
Eräluvat.fi-tubdâldâh
  • Ohtâvuotâtiäđuh
  • Uusâ siijđoin

Väridemiävtuh

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusâi väridem- já láigutuuvij, väridemkoođij, saavnij, väridemtullâ- já telttasoojij, leirâkuávlui sehe eres soojij väridemiävtuh.

Vyeimist 19.11.2024.

1. Heiviittem

Taah väridemiävtuh heiviittuvvojeh äššigâs (laiguutteijen) já Meccihaldâttâs (láiguadeleijen já palvâlusfällen) koskâsii sopâmuškoskâvuotân láigučuosâttuv (väridem- já láigutuveh, väridemkuáđih, säävnih, väridemtelttasajeh, leirâkuávluh sehe eres sajeh) väärridmist já kevttimist. Väridem- já láigutuuvij sehe väridemkoođij väridem kiäččoo ohtân väärridmin, veikkâ tot čoggâšuuččij-uv maaŋgâ sierânâs čuosâttâhân já kuhheeb äigipajan tohhum väärridmijn. Väridemiävtuh šaddeh vuáimán tállân väridemääigi já toh heiviittuvvojeh äššigâs já Meccihaldâttâs koskâsii sopâmuškoskâvuotân.

2. Tuhhiittem

Tohâmáin väridem äššigâs täähid, et lii uápásmum taid väridemiävttoid já tuhhit täid väridemiävtuid.

Tiilájeijee ađai äššigâs tuhhit täi iävtui lasseen Eräluvat.fi-palvâlus haahâm- já maasâdkeessimiävtuid (A. Almoliih iävtuh).

3. Väridem 

Väridem tahhoo vuosâsajasávt viermiväärridmin Eräluvat.fi -viermipalvâlusâst. Väridem ohtâvuođâst puáhtá jieijâs táátu mield rähtiđ olssis äššigâstili, já talle máávsu puáhtá mäksiđ eskin meripeeivi. Väridiđ puáhtá meid Luándupalvâlusâi äššigâspalvâlus peht. Äššigâs kalga leđe olesahasâš. Äššigâs toohâm väridem lii čannee.

Tiilámnanodâs ooleest äššigâs uážžu tiäđu čovdust sehe eres taarbâšlijd tiäđuid.

4. Mäksim já mäksimiävtuh

Ubâ väridem máksoo ohtân. Väridemmáávsu kalga mäksiđ meripeeivi räi. Meripeivi lii 14 pp ovdil väridem aalgâ. Jis väridem aalgân lii vuálá 14 pp tâi tun jieh čáládât äššigâstilin, te väridem kalga mäksiđ tállân. Jis väridem lii tohhum nuuvt, et lii čáládâttâm viermikäävpist tâi väridâm äššigâspalvâlus peht já mäksim várás lii mäksimliŋkkâ, te väärridmeh kiässojeh maasâd automatlávt, jis toh iä maksuu meripeeivi räi. Äššigâspalvâlus peht väridum, rekigáin mäksimnáál väridem ij kessuu maasâd automatlávt.

Hadeh siskeldeh kuás-uv vyeimist leijee áárvulaseviäru. Vuoigâdvuotâ hoodij nubástutmáin tolliittuvvoo.

Meccihaldâttâsâst adelum laavâ (234/2016) 24 § mield almos haldâttâhpargoid lohtâseijee čođâlditmij máávsui meerridmist, ájánemriäntust, máávsui perâmist já toimâvääldist máávsuin meerriddijn asâttuvvoo staatâ máksuvuáđustâslaavâst (150/1992).

5. Maasâdkeessim tâi nubástusah

Maasâdkeessim kiäččoo, et lii tábáhtum ton muddoost, kuás tiätu maasâdkesimist lii puáttám Meccihaldâttâsân. Äššigâspalvâlusân puáttám maasâdkeessim kiäččoo, et lii puáttám talle, ko tot lii Meccihaldâttâs kevttimnáál äššigâspalvâlus áávusorroomääigi vuástáväldimpiergâsist tâi tiätuvuáháduvâst toin naalijn, et viestâ puáhtá kieđâvuššâđ. Jis šleđgâhámásâš viestâ lii puáttám Meccihaldâttâs äššigâspalvâlusân áávusorroomääigi maŋa, te kiäččoo, et maasâdkeessim lii puáttám čuávuváá áávusorroompeeivi.

5.1 Mävsihánnáá väridem

Mävsihánnáá tiilám puáhtá keessiđ maasâd ovdil meripeeivi kieđâvuššâmkoloittáá.

Äššigâspalvâlus peht tiilájum, mäksimliŋkkáin mäksimnáál tiilám puáhtá keessiđ maasâd äššigâspalvâlus peht. Siämmáš kuáská Eräluvat.fi-viermipalvâlusâst jiešráđálávt tohhum tiilám. Kuábbáá-uv puáhtá keessiđ maasâd meid viermipalvâlus äššigâstili peht, jis tiilám lii ovtâstittum jo valmâš äššigâstilin. Jis tiilám ij maksuu, te tot kiässoo maasâd automatlávt meripeeivi maŋa.

Äššigâspalvâlus peht tiilájum, rekigáin mäksimnáál tiilám puáhtá keessiđ maasâd tuše Luándupalvâlusâi äššigâspalvâlus peht. Reekkig mävsihánnáá kyeđđim ij lah maasâdkeessim. Jis reekkig ij lah mäksimavžuuttâsâst huolâthánnáá maksum, te reekkig sirdoo peerrâmtoimâttuv tipšomnáál.

Meccihaldâttâsâst adelum laavâ (234/2016) 24 § vuáđuld máksu Meccihaldâttâs almosriävtálijn čođâlditmijn lii njuolgist olgospeerrâmkiälbulâš. Ton perâmist asâttuvvoo viärui já máávsui olášutmist adelum laavâst (706/2007).

5.2 Maksum väridem

Maksum väridem puáhtá keessiđ maasâd majemustáá 14 pp ovdil väridem aalgâ väldimáin ohtâvuođâ Luándupalvâlusâi äššigâspalvâlusân.

Jis äššigâs kiäsá maasâd maksum väridem vuálá 14 pp ovdil väridem aalgâ, te äššigâs čođâldittem máksu macâttuvvoo tuše vyeittimettumis estuu (force majeure) tiet (äššigâs tâi suu aldaaš ulmuu kivkked ittáám puácuvuođâ, täpitorme tâi jäämmim keežild). Šoŋŋâtileh iä addel vuoigâdvuođâ máávsu maaccâtmân. Puácuvuođâ já täpitorme tábáhtusâst Meccihaldâttâsân kalga vuolgâttiđ tuáhtártuođâštus 14 pp ääigi siste maasâdkesimist äššigâspalvâlus almottem čujottâsân. Vuálá 30 € (sisk. álv) ruttâmacâttâsâid ij pyevti olášuttiđ.

Jis ovdeláá mainâšum suujâi keežild šaddee maasâdkeessim tábáhtuvá väridemääigi, te väridemmáksu ij maksuu maasâd.

6. Meccihaldâttâs vuoigâdvuotâ keessiđ väridem maasâd

Jis koččâmušâst lii vyeittimettumis eestâ (force majeure), te Meccihaldâttâs puáhtá keessiđ väridem maasâd. Talle äššigâs finnee jieijâs mäksim väridemmáávsu maasâd ollásávt. Äššigâsân iä kuittâg sajanmaksuu eres koloh, moh láá sáttám máhđulávt šoddâđ luovâscelkkum väridemsopâmuš tiet.

Meccihaldâttâsâst lii vuoigâdvuotâ keessiđ väridem maasâd, jis äššigâs ij lah máksám väridemreekkig meripeeivi räi. Äššigâs ferttee kuittâg mäksiđ väridemrekigis ollásávt.

Meccihaldâttâs tollit vuoigâdvuođâ keessiđ äššigâs väridem maasâd, jis äššigâs ij lah oovdeb väärridmijn nuávdittâm láigučuosâttuvâin adelum ravvuid tâi lii rikkom láigučuosâttuvâi kevttimân kyeskee sopâmuš.

7. Čovduuh

Äššigâs finnee čuosâttuv čovduid lohtâseijee ravvuid väridemnanodâs ohtâvuođâst. Äššigâs maaccât väridum tuve tâi mottoom eres láigučuosâttuv čovduu ravvui miäldásávt ájáttâlhánnáá tast maŋa ko väridem lii nuuhâm. Äššigâs kalga nuávdittiđ väridemnanodâs ohtâvuođâst adelum kevttimravvuid čovduu várás. Ravvui kuáridmist tâi nuávdithánnáá kyeđimist piärroo čyetiviiđâlov (150) euro palvâlusmáksu já ton lasseen rekigân lasettuvvojeh huolâttâskolliimist šaddee koloh (sisk. álv).

8. Orodem láigučuosâttuvâst

Äššigâsâst lii väridemääigi kevttimvuoigâdvuotâ väridum tuve tâi säävni riäidoid sehe jieijâs väridem miäldásijd seŋgâsoojijd tâi kevttimvuoigâdvuotâ mottoom eres sajan, mon lii väridâm. Äššigâsâst kalga leđe fárustis mäksimkuittâ já tupeväridemnanodâs, moin sun puáhtá čäittiđ jieijâs väridem já ton mäksim. Äššigâs kalga rahttâttâđ čäittiđ väridemnanodâs já mäksimkuuitâ Meccihaldâttâs pargoviehân tâi kocceemvirgeomâhâžân.

Tuuvijn kalga väldiđ huámášumán tuve eres kevtteid já tähidiđ puohháid uáđđimráávhu tijme 23–06. Äššigâs västid jieijâs peeleest tuve já ton šiljopirrâs čurgâdvuođâst. Äššigâs lii kenigâs pyehtiđ pasâttâsâidis meddâl láigučuosâttuvâst. Tubbáák puáldim já hettejeijee alkoholkevttim láigučuosâttuvâin lii kieldum. Jiellâhellein láá láigučuosâttâhkuáhtásiih njuolgâdusah. Jis láigučuosâttâh kuáđđoo epičurgâdis tilán, te Meccihaldâttâsâst lii vuoigâdvuotâ čurgiđ čuosâttuv äššigâs luodâi peeleest já rekigistiđ tast šoddâm koloid äššigâsâst.

Laiguuttempirrâmpeivi lii váldunjuolgâduslávt tme 14.00–12.00. Mainnii čuosâttuvâin sáttá leđe spiehâsteijee láiguäigipaje já tot almottuvvoo ain čuosâttâhkuáhtásávt.

9. Miäcástem- já kuálástemloveh

Väridem- já láigutuuvij tâi mottoom eres saje laiguuttem ij täähid miäcástem- tâi kuálástemvuoigâdvuođâ (love) láigučuosâttâhân tâi ton alda máhđulávt sajadum Meccihaldâttâs miäcástem- tâi kuálástemlopekuávluin. Meccihaldâttâs kuávloid tarbâšum miäcástem- já/tâi kuálástemluuvijd kalga AIN haahâđ sierâ om. Eräluvat.fi-viermipalvâlus peht.

10. Vahâgij sajanmäksimeh

Äššigâs lii kenigâs sajanmäksiđ Meccihaldâttâsân vaahâg, mon sun lii tovâttâm väridum čuosâttâhân, ton pođoi kálvoid tâi šiljopirrâsân, mut meid vaahâg, mii šadda Meccihaldâttâsân äššigâs tovâttem kuálmád uásipele kierdâm vahâgist tâi čuosâttuv kevttim estuumist.

11. Huámášitmeh já vaidâlusah

Máhđulijd huámášitmijd já vaidâlusâid, moh lohtâseh iävttoid, kalga ain toimâttiđ ájáttâlhánnáá njuolgist Meccihaldâttâsân. Jis tot ij lah máhđulâš tâi áášán ij šoodâ tuđâttettee čuávdus tâi toos lohtâs sajanmäksimvátámuš, te vaidâlus kalga vuolgâttiđ mánuppaje ääigi siste väridem nuhâmist kirjálávt čujottâsân: Metsähallitus, Asiakaspalaute, PL 80, 00521 Helsinki. Meccihaldâttâs väärrid macâttâsâi kieđâvušmân kyevti oho kieđâvuššâmääigi.

12. Sierâuáivileh já toi čuávdim

Viggâmuššân lii čuávdiđ sopâmušân kyeskee sierâuáivilijd uásipeelij koskâsij ráđádâlmijguin. Jis äššigâs já Meccihaldâttâs iävá peesâ ohtsâšibárdâsân, te äššigâs puáhtá leđe ohtâvuođâst kulâtteijeeravviimân (kkv.fi).  Äššigâs puáhtá táátus mield tuálvuđ rijdoääši kulâtteijeerijdolävdikode kieđâvuššâmnáál. Loppâ loopâst sopâmušân kyeskee sierâuáivileh čuávdojeh Helsig keerrivrievtist.

13. Eres huámášumeh

Tuuvijn láá viermisiijđoin tâi mudoi almottum soijimkapasitet ađai seŋgâsoojij meeri, mon paijeel ij uážu moonnâđ.

Meccihaldâttâs ij lah kenigâs sajanmäksiđ luándutiilijn, tego tiivrijn, säpligijn tâi vyerdimettumis šoŋŋâmulsâšudmijn äššigâsân máhđulávt šaddee hááitu tâi vaahâg.

Meccihaldâttâs-tubdâldâh

Meccihaldâttâs

PL 80 (Opastinsilta 12 C)

00521 Helsinki

Eräluvat

eraluvat@metsa.fi

+358 20 69 2424 (argân 9–15)

0,00€/min + pvm/mpm

Čuávu mii

facebookinstagramtwitteryoutubelinkedin
Macâttâs Kevttimiävtuh Haahâm- já maasâdkeessimiävtuh Tiätusyejičielgiittâs Saavutettavuusseloste